The Freedom Charter (via makhuluproductions)

Käisin eile lühikaid vaatamas, meeldis. / Went to see short films yesterday, liked.

11:54 am  •  20 October 2010  •  View comments

So we were clebrating Stefan’s birthday and this girl was there and she started singing and then Anna whipped out her camera and shot her and now here we are… Ouemmdžii.

Facebook | Videos posted by Anna Telford: Zaria [HQ]

11:48 am  •  15 October 2010  •  1 note  •  View comments

… nimega Pierre Fouché. Jagan teiega ka, päris tuus ju. Link ka.

4:03 pm  •  6 October 2010  •  View comments

“Remember, we’re going to Khayelitsha now, so if anybody asks, we’re black*,” ütleb mu kõrvaltoaaustraallane Joe, kui oleme pühapäeval ennast autosse toppinud, et Kaplinna suurimasse townshippi Austraalia jalgpalli** vaatama minna.

“Molo umlungu!” (ehk “Tere, valge inimene” xhosa keeles) ütles poemüüja pühapäeval mu majakaaslasele, kui meie auto keset Khayelitsha townshipi plekksarasid üles ütles ja too lohutuseks endale plekksarapoest koolat ostma läks.

Paari minuti pärast oli auto ümbrus noort ja vana musta publiku täis. Jee, me olemegi mobiilne loomaaed, töötame siin valgete inimestena, tulge vaadake meid, oleme nii erilised! Enivei, lükkasime auto ristteelt maanteetaskusse ja poole minuti pärast parkis meie kõrvale politseiauto. 

Politseinikud: kaks ülekaalulist keskealist valget vuntsidega vana ja üks noorem-kobedam must tüüp. Kõigil oli pagunitel paar-kolm kuldset tähekest ja vastavalt sama palju kuldseid tähekesi hammaste küljes. Mäletate küll, kunagi oli noorte tüdrukute seas mood endale hammaste peale sätendavaid kivikesi ja südamekesi kleepida… LAVi politseinikel on niisiis hammaste peal kuldsed tähekesed. Kui naeratavad, paistab… Ahjah…

See selleks, township on teatavasti selline koht, et uudised levivad kähku. Kahe minuti pärast oli mehhaanik kapoti all, tema vend samal ajal kodust tööriistu toomas. Kümme minutit ja 50 randi hiljem oli auto jälle korras ja sai sõitma minna. Inimesed on kõige trööstitumates kohtades toredad ja abivalmid. Paljaks seekord ei röövitud.

Teisalt kui ma laupäeva õhtul pimedas ümber nurga sõbrale külla läksin, lipsasin kahe meetri kauguselt röövlist mööda. Tal oli minu ees kõndinud kolme neiuga tegemist ja ma panin jooksu. Sihtpunkti kohale jõundud, värisesin natuke köögilaua taga ja muretsesin, et äkki peaks politsei kutsuma. Selleks ajaks oli muidugi juba liiga hilja midagi teha… Ja kujutate ette, mulle ikkagi meeldib siin väga.

Niisiis tänase seisuga olen olnud täpselt kaks kuud Aafrikas. Hiphiphurraa!

*”Jätke nüüd meelde, me lähme nüüd Khayelitshasse, nii et kui keegi küsib - oleme mustanahalised!”

**See on selline rägbi ja Ameerika jalgpalli moodi mäng ja LAVi meeskond sai Austraalia omalt kuhjaga pähe. 

12:58 pm  •  5 October 2010  •  View comments

Do All Apes Look Alike? Photographer James Mollison shows us 40 straight-on mugshots of various species of apes. Together, we can see the physical differences in, and dare I say, variety of personalities? (via: crookedindifference)

Oh well… See on nüüd küll piinlik ja poliitiliselt ebakorrktne öelda, aga momente, kus tunned, et “kurat, kõik mustad* on ühte nägu” tuli vahepeal ette, taha, vasakule ja paremale. (Lahedalt ebakorrektne illustratsioon sellel postitusel, eks? Ma olen selle leidmise üle nii uhke.)

Olen siin olukorras, kus kohtan kogu aeg uusi inimesi. Valgeid-värvilisigi* on pooled korrad keeruline meelde jätta. Kõik näod on uued, nimemälu treenin siin nagu valmistuks olümpiaks. Ja siis on veel need ekstra teistmoodi väljanägemisega inimesed, keda sa pole harjunud vaatama. Ei ole, et blond ja punane ja pruun soeng… Siin on muud detailid, millele tähelepanu pöörata ning kõik need detailid on uued. Aju ei oska veel neid vaadata ja ära üldistada. Ja ongi - kõnnid tänaval ja kardad kogemata ebaviisakas olla, sest see must noormees oleks õiges sotsiaalses kontekstis meeles küll, aga see siin on ju anonüümne tänav. Ja kui Obsi mööda jalutamine ette võtta, siis see on hullem kui Tartu - poes ja nurga peal ja maja ees tiirlevad “tuttavad” parvedena ringi. Siis mõtledki, et issand jumal, kas ma olengi üks neist piiratud rassistijobudest, kes leiab, et kõik neegrid ühte nägu on… Aga iga pidu on trenn ja pidusid on siin palju. Harjutan ja muutun osavamaks.

*Inimesed jagunevad siin kolme rühma: black, coloured ja white. Kui USAs on black ja coloured poliitiliselt ebakorrektsed ja tuleks öelda african american vmt, siis siin on must ja värviline täiesti neutraalsed-normaalsed sõnad. Pluss kui USAs öeldakse ka musta kohta värviline, siis LAVis on värviline ainult segarass või aasialane või muu tõmmu inimene. Kui oled ise valge, siis ära ainult (mitte parimast sõbrast) musta kohta darkie või blackie ütle, saad pasunasse.

12:29 pm  •  4 October 2010  •  1,695 notes  •  View comments

Ma istun kella üheksast viieni moodsas aga külmas kontoris (pildil). Enamiku ajast otsin internetist infot taga. Eesmärk on saada loodushoiuprojekte toetavate suurkorporatsioonide turunduseelarvetest raha, et need samad loodushoiuprojektid üles võtta. Haiseb sutsu nagu greenwashing, aga kes olen mina, et jne… Eks produtsendi töö juures ongi väga keeruline oma südametunnistust sponsori soovidega tasakaalus hoida. Ma parem ei arva ega vastuta, vaatan ainult kõrvalt ja mõtisklen omaette.

Aga firma ise on asjalik. Ülemus on pärit väga tõsisest looduskaitsjate perekonnast ja üritab kõigest väest korraga kolme brändi arendada. Hetkel on ta küll Mosambiigis, filmib, kuidas elevante ja muid tegelasi ühest looduspargist teise vinnatakse. (Rohelisus on siin majas üldse teema. Paber, märkmikud, post-itid, printimine on väga out. Me ei prindi üldse.) Kõigepealt oli Silver Bullet Productions, mis teeb kommertsasju - Billabongi ja BMW’d ja muud taolist. Teine ülemus, LAVi parim allveeoperaator tuli just tagasi Hollywoodi surfifilmi võtetelt. Siis tuli ARP - African Renaissance on silt, mis kleebitakse samade poiste-tüdrukute tehtud loodusdokumentaalide külge. Koostööd on tehtud WWFi ja igasugu vingete MTÜdega, tulemas on koostööprojekt National Geographicuga. Lisaks on veel Green Renaissance, mis on väga uus bränd/kontseptsioon ja ausalt - ma ei saa üldse aru, milleks seda ARP kõrvale vaja on. Kogu kambal on kokku viis kaamerat, mis on väga-väga mitu-palju.

Pluss mu räpparist töökaaslane on Die Antwoordi (maailmakuulus hiphopsensatsioon, eks) ametlik suurim vihavaenlane ja saab DA fännidelt vihkamiskirju stiilis “ma rebin sul pea küljest ja situn su kaelast sisse”. C’est la vie! Kes olen mina, et elu tsenseerida. Ühesõnaga päris vahvalt kirju seltskond.

Ettevõtte kiftist resümeest hooimata on praktikandil olemine siin suht nukker. Kui parasjagu ei ole igav või kasutu tunne, siis on jookseb süda verd raisatud päikesepaiste pärast. Praktikandi funktsiooni pole nad siin üldse välja nuputanud ja ülemusel on liiga kiire, et seda käigu pealt teha. Lisaks on enamik rahvast puhtfüüsiliselt eemal, teisel korrusel, ära. Ja niimoodi me siin Stefaniga tiksumegi ilma struktuuri ning tööjuhendita. Nad nagu tahaks tasuta tööjõudu, nad on selle Euroopa maksumaksja kulul ka saanud, aga nüüd nad ei oska seda optimaalselt ära kasutada. Ja kuna me ise pole süsteemidega kuigi tuttavad, siis on keeruline endale ise nišši leiutada. Kurb. Mitte ootamatu, aga lihtsalt kurb. Kui jääks pikemaks ajaks, siis oleks rohkem põhjust üritada, ja lohutaks teadmine, et sisseelamine võtabki aega, aga jne… Kunagi, kui ülemuseks hakkan, siis tean vähemalt mõnda ämbrit, mille vältimisele tähelepanu pöörata. Vähemalt selles mõttes kuldne kogemus.

Aga seni otsime ise oma elule sisu. Vaadake-kuulake Die Antwoordi nüüd siin. Afrikaansikeelne räpp on maailmas tänu neile nüüd suur asi. 

4:54 pm  •  1 October 2010  •  View comments

hüüab raamatupidaja Des, kui ma täna hommikul kontorisse saabun.

Eile oli niisiis mu esimene päriselt põnev tööpäev - tegime WWF’i jaoks ühe mõnusa aktsiooni. 

Esiteks joonistasime üleeile šablooniks kile peale kahemeetrise ninasarviku, tulime eile kell seitse tööle, panime kombekad selga ja ronisime bakkie (kastiauto) kasti. Siis läksime ja joonistasime linnatänavad kriidiga ninasarvikuid täis. Valasime neile võltsverd sarve peale ja kirjutasime juurde, et tänavu on mõrvatud 210 ninasarvikut. Votnii. Ja nägime selle juures välja nagu CSI mõrvarühm.

Sest. Parasjagu on käsil ninasarvikukuu ja eile oli ninasarvikupäev - demostratsioonide ja massilise koordineeritud vuvuzelade puhumisega. Kes pole kuulnud, siis ninasarvikuid tapetakse nende sarvede pärast, sest sarve peetakse mõnel pool väga lahedaks ravimiks, umbes samamoodi nagu albiinoneegri liha söömine võtab mõndade arvates aidsi ära. Kui “rhino poaching” guuglisse trükkida, tulevad sealt väga-väga kurvad pildid välja.

Ühesõnaga meid ei arreteeritudki, turvameestel oli kas poogen või huvitav teada, mida me teeme, ja kõige tipuks pääsesime õhtustesse uudistesse, mina esiplaanil. Ma ise ei näinud, kuna eriline telekaboss ei ole (paarile telenovelale olen peale sattunud - need on siin ikka samasugused, ainult inimesed on teist värvi). Ja mulle piisab meie tehtud videost (klikkige, vaadake, see on äge) kah rohkem kui küll.

Siin me möllame parlamendihoone ees, protest taustal. Mina, Sam, ülemus Mike.

St. George’s Mall ehk kesklinna peamine jalakäijate tänav, suveniirid ja turistinänn igal pool.

Hommikune pilt video filmimisest Sea Pointi promenaadil. Ees Wayne, staaritseb Mike, lasterivis Warren.

Siin imetlevad koolilapsed meie kätetööd Table Mountain’i mägitrammitee jaama ees väljaku peal. Ja tunnevad huvi ja küsivad küsimusi.

Kolmas pilt on minu pildistatud, ülejäänud on Stefani omad seekord.

3:03 pm  •  23 September 2010  •  View comments

Reedel on riigipüha, kõigil on vaba päev. Mis puhul? It’s National Braai Day! Ehk rahvuslik grillimispäev. Aus nimi ühele pühale. Siiras.

Ok, ok, mööndus on ka. Ametivõimude jaoks on see pärandikaitsepäev, laiem avalikkus tunneb seda siiski braaipäevana. Lahtisel tulel toidu valmistamine ja sinna juurde läbustamine on kultuuri alustala.

Across race, language, region and religion, we all share one common heritage. It is called many things: Chisa Nyama, Braai and Ukosa to name few. Although the ingredients may differ, the one thing that never changes is that when we have something to celebrate we light fires, and prepare great feasts.

Tähistamise tähistamine. Aafrika meta on mõnikord peaaegu liiga meta.

12:25 pm  •  20 September 2010  •  View comments

Recycle Week (via AfricanRenaissance)

Tegime tööl sellise asja firma blogi jaoks, nüüd on sellele vaatajaid vaja, aitate, eks? Jei, taaskasutusnädal on:)

2:42 pm  •  17 September 2010  •  1 note  •  View comments

LARK - Grey Evenings

Lõuna-Aafrika elekrto ehk kuulake mõnusat laulu.

1:30 pm  •  16 September 2010  •  1 note  •  View comments