Kodu on mul selline kindlus. ”Armed Response” - see silt on iga maja peal ja nüüdseks mu alateadvuses nii sügavalt sees, et tänan kõrgemaid jõude, et ma seda unes ei näe igal öösel. (Kuigi ühel ööl nägin unes, et sain kaks kuuli kõhtu. Väga Cape Town. Kokkuvõttes oli hea unenägu, päriselt, võttis mured ära.)
Ja tõesti, kui alarm tööle läheb, siis vähem kui viie minutiga on püssi ja kuulivestiga onu ukse taga. Bo-Kaapis oli meil vahejuhtum, kus Anna vannivesi jooksis alarmi kontrollpaneeli peale ja see kaadervärk hakkas iga kümne minuti tagant üürgama, kuni lõpuks ära kuivas. Pidimegi lõpuks kuulivestis onu rahustama. Praegune landlord Steve hoiatas ka, et ära siis parooli ära unusta, saad kuuli. Väga tore mees muidu. Aga Kaplinna inimesed ongi toredad, avatud, huvitatud ja abivalmid (välja arvatud, kui nad on autoroolis, aga sellest teinekord). Ma olen tõtt-öelda neisse natuke armunud. Ärge siis kellelegi öelge, et me alarmi kunagi peale ei pane ja lukku käib ainult värav ja trellid, aga maja välisuks mitte, sest lukk on uus ja Steve pole meile võtmeid teinud…
Siin pildil on aga meie köök, mis on täis meie suurt õnnelikku perekonda koos paari külalisega, ilusaid inimesi kui palju:) Ja õhtusöögi kõrvale saab vaadata afrikaanikeelseid telenovellasid…
